Radooni levik Eestis

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mida leidub kõikjal meie ümber – pinnases, vees ja õhus. Ehkki seda ei saa silmaga näha ega ninasõõrmetega tunda, on radoonil oluline mõju inimeste tervisele. Eestis on radooni kontsentratsioon mitmes piirkonnas piisavalt kõrge, et see kujutaks ohtu elanike tervisele, eriti kui hooned ei ole varustatud piisava radoonikaitsega.

Mis on radoon ja kust see pärineb?

Radoon (Rn-222) on uraani lagunemisprodukt, mida leidub looduslikult pinnases ja kivimites. See eraldub aeglaselt maapõuest ja liigub ülespoole, jõudes lõpuks hoonete siseõhku läbi pragude, toruavade ja teiste vundamendi või põranda avade. Kuna radoon on lõhnatu ja nähtamatu, võivad inimesed aastaid elada kõrge radoonitasemega kodus seda ise teadmata.

Eesti radoonikaart – millised piirkonnad on ohustatud?

Eestis on Terviseamet koostanud radooniriskikaardi, mis põhineb geoloogilistel andmetel ja varasematel mõõtmistel. Kõrge radooniriskiga alad hõlmavad eelkõige Põhja- ja Lõuna-Eesti piirkondi, näiteks:

• Harjumaa ja Tallinna ümbrus
• Ida-Virumaa paekivised alad
• Tartu ja Võrumaa kuppelmaastik
• Viljandi ja Valga kõrgustikud

Nendes piirkondades esineb looduslikult rohkem uraani sisaldavaid kivimeid, mis suurendavad radoonieritust pinnases.

Radoon ja terviseriskid

Pikaajaline kokkupuude kõrge radoonitasemega suurendab kopsuvähi riski, eriti suitsetajatel. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on radoon kopsuvähi põhjustajana suitsetamise järel teisel kohal. Eestis põhjustab radoon hinnanguliselt kümneid surmajuhtumeid aastas – tegemist on seega rahvatervise seisukohast olulise ohuteguriga.

Mida saab teha radooni vastu?

Kõige tõhusam viis radooni mõju vähendamiseks on:

1. Radoonimõõtmised – eriti soovitatav enne uue kodu ostu või ehitust.
2. Hoonete projekteerimine radoonitõkkega – kaasaegsed ehitusnormid näevad ette radoonibarjääri (kile, kate või betooni lisatöötlemine).
3. Ventilatsioonisüsteemide parendamine – aitab siseõhus radooni taset kontrollida.
4. Radoonikaevud ja drenaažitorud – suunavad radooni maapinnast eemale.

Tulevikusuund: teadlikkuse tõstmine ja kohustuslikud meetmed

Eestis on järjest enam hakatud rõhutama vajadust radoonimõõtmiste ja -tõkete järele, eriti uusehitiste puhul. Samuti arutatakse, kas tulevikus võiksid radoonimõõtmised olla kohustuslikud müüdavate või üüritavate kinnisvarade puhul – sarnaselt energiamärgisele.

Radoon on Eestis tõsiseltvõetav keskkonnaoht, mis vajab nii isiklikku kui ühiskondlikku tähelepanu. Kui varasemalt jäi see probleem paljudele märkamatuks, siis täna on võimalused selle riski maandamiseks paremad kui kunagi varem. Teadlikkus, mõõtmised ja ehituslikud meetmed on võtmetähtsusega, et tagada turvaline elukeskkond kogu Eestis.