Radoon ja selle kahjulikkus inimeste tervisele
Radoon on looduslikult esinev radioaktiivne gaas, mis tekib maapõues asuva uraani lagunemisel.
See on värvitu, lõhnatu ja maitsetu, mistõttu ei ole inimestel võimalik selle olemasolu tajuda ilma spetsiaalse mõõteseadmeta. Radooni leidub kõikjal meie ümber – õhus, pinnases ja vees –, kuid suurim oht inimese tervisele tekib siis, kui see gaas koguneb kinnistesse eluruumidesse, nagu majade keldrid ja esimesed korrused.
Radooni peamine oht seisneb selles, et selle laguproduktid kinnituvad tolmuosakestele, mida inimene hingab sisse.
Need radioaktiivsed osakesed satuvad kopsudesse, kus nad kiiritavad kudesid ja võivad aja jooksul põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Mitmete rahvusvaheliste teadusuuringute põhjal on tõestatud, et radoon on üks peamisi kopsuvähi riskitegureid. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on radoon suitsetamise järel teine tähtsaim kopsuvähi põhjustaja. Veelgi ohtlikum on olukord suitsetajate puhul – kui inimene suitsetab ja elab kõrge radoonitasemega keskkonnas, suureneb tema risk kopsuvähki haigestuda mitmekordselt.
Eestis on radoon eriti aktuaalne probleem Lõuna-Eestis ja väga paljudes Põhja-Eesti piirkondades, kus pinnas sisaldab rohkem graniiti ja muid uraanirikaste mineraalidega kivimeid. Samuti mõjutab radoonitaset hoonete konstruktsioon – näiteks võivad pragud vundamendis või põrandas, kehv ventilatsioon ja õhutihedad aknad ja uksed suurendada radooni kogunemist siseruumidesse. Rohkem infot leiab radoonikaardilt
Õnneks on radooniohtu võimalik ennetada ja kontrolli alla saada. Kõige esimene samm on kodu radoonitaseme mõõtmine. Seda teostatakse spetsiaalsete mõõteseadmete abil. Selleks küsige pakkumist meie meeskonnalt. Kui radoonitase ületab soovituslikke piirmäärasid, tuleb rakendada vastumeetmeid. Tõhusateks lahendusteks on näiteks ventilatsioonisüsteemide täiustamine, põranda- ja seinapragude tihendamine ning spetsiaalsete radoonipumpade paigaldamine, mis aitavad gaasi maapinnast hoonest eemale juhtida.
Radoon on vaikne ja nähtamatu oht, kuid selle mõju inimeste tervisele võib olla äärmiselt tõsine. Seetõttu on oluline olla teadlik radooniriski olemasolust, teha regulaarselt mõõtmisi ja vajadusel rakendada sobivaid kaitsemeetmeid. Ainult teadlikkuse ja ennetustöö kaudu saame vähendada radoonist põhjustatud haiguste, eeskätt kopsuvähi, riski ja tagada turvalisema elukeskkonna endale ja oma lähedastele.
Radooni leviku ennetamine elumajas on oluline samm tervisliku sisekliima tagamisel. Kuna radoon siseneb hoonesse enamasti maapinna kaudu – läbi pragude vundamendis, põrandates või torude läbiviikude –, on ennetusmeetmete eesmärk takistada selle kogunemist ja tagada hea ventilatsioon.
Siin on peamised radooni leviku ennetamise viisid elumajades:
Radoonitaseme mõõtmine
Enne ennetusmeetmete rakendamist tuleks mõõta radoonitaset kodus. Seda saab teha spetsiaalsete mõõteseadmetega (nt detektorid, mida kasutatakse 2–3 kuu jooksul).
Vundamendi ja põranda tihendamine
Pragude ja läbiviikude tihendamine vundamendis ja põrandaplaatides on üks tõhusamaid viise radooni sissepääsu vähendamiseks.
Kasuta spetsiaalseid hermeetikuid või betooniparandusaineid pragude ja ühenduskohtade sulgemiseks.
Tõhus ventilatsioon
Loodusliku või mehhaanilise ventilatsiooni parandamine aitab radooni kontsentratsiooni siseõhus vähendada.
Eriti oluline on keldrite ja esimese korruse ruumide hea õhutamine.
Vajadusel paigalda sundventilatsioonisüsteem, mis parandab õhuvahetust energiatõhusalt.
Radoonibarjäärid ja drenaaž
Uute hoonete puhul saab paigaldada radoonibarjääre (nt spetsiaalsed kilematerjalid), mis takistavad gaasi tõusmist hoonesse.
Vundamendi sisse paigaldatud radoonidrenaažitorud/kaevud aitavad gaasi maapinnast koguda ja läbi tarindite eemale juhtuda enne, kui see hoonesse jõuab.
Radoonipumba paigaldamine
Kõrge radoonitaseme korral võib olla vajalik paigaldada radooniventilatsioonisüsteem ehk radoonipump.
See seade tekitab vundamendi alla alarõhu ja tõmbab radooni maapinnast otse välja, enne kui see hoonesse siseneb.
Hooldus ja kontroll
Ennetusmeetmete tõhususe tagamiseks tuleb regulaarselt kontrollida tihendusi ja ventilatsiooni toimimist.
Kui on tehtud muudatusi hoone struktuuris (nt remondi või renoveerimise käigus), tasub radoonitaset uuesti mõõta.
Radooniohu ennetamine põhineb eelkõige teadmistele, mõõtmisele ja ehituslikule korrasolekule. Kui elumajas on tuvastatud kõrge radoonitase, tuleb rakendada sobivaid meetmeid – alates lihtsast tihendamisest kuni spetsiaalsete ventilatsioonilahendusteni. Nõu ja abi saab küsida meie spetsialisttide käest, kes töötavad selle nimel et tulemus saaks korrektne ja toimiv






