Kas sinu kodus võib olla radoon?
Võta meiega ühendust ja leiame sobiva radoonitõkke lahenduse
+372 50 11 345
KAS RADOON ON OHTLIK?
KAS RADOON ON OHTLIK?
Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mis võib koguneda hoonetesse ning mõjutada siseõhu kvaliteeti. Kuna radoon on värvitu ja lõhnatu, ei ole selle olemasolu võimalik ilma mõõtmiseta tuvastada. Seetõttu tekib sageli küsimus – kas radoon on ohtlik ja kui suur on tegelik risk.
Radoon on ohtlik eelkõige pikaajalisel kokkupuutel. Kui radoonisisaldus siseõhus on kõrge ja inimene viibib sellises keskkonnas pikemat aega, võib see suurendada terviseriske.
Radoon on ohtlik eelkõige pikaajalisel kokkupuutel. Kui radoonisisaldus siseõhus on kõrge ja inimene viibib sellises keskkonnas pikemat aega, võib see suurendada terviseriske.
MIKS RADOON ON OHTLIK
Radoon laguneb õhus väiksemateks radioaktiivseteks osakesteks, mis satuvad hingamisel kopsudesse. Need osakesed kiirgavad alfaosakesi, mis võivad kahjustada kopsukudet.
Pikaajaline kokkupuude radooniga on üks peamisi riskitegureid kopsuvähi tekkimisel, eriti suitsetajatel. Seetõttu peetakse radooni üheks olulisemaks siseõhu kvaliteeti mõjutavaks teguriks.
Pikaajaline kokkupuude radooniga on üks peamisi riskitegureid kopsuvähi tekkimisel, eriti suitsetajatel. Seetõttu peetakse radooni üheks olulisemaks siseõhu kvaliteeti mõjutavaks teguriks.
MILLAL RADOON MUUTUB OHTLIKUKS
Radooni ohtlikkus sõltub selle tasemest ja kokkupuute kestusest. Eestis kasutatakse järgmisi tasemeid:
• alla 200 Bq/m³ – madal tase
• 200–300 Bq/m³ – soovitatav vähendada
• üle 300 Bq/m³ – ohtlik ja vajab sekkumist
Mida kõrgem radoonitase ja mida kauem inimene sellega kokku puutub, seda suurem on risk tervisele.
• alla 200 Bq/m³ – madal tase
• 200–300 Bq/m³ – soovitatav vähendada
• üle 300 Bq/m³ – ohtlik ja vajab sekkumist
Mida kõrgem radoonitase ja mida kauem inimene sellega kokku puutub, seda suurem on risk tervisele.
KAS RADOON ON EESTIS PROBLEEM
Radoon on Eestis laialt levinud ning seda võib esineda kõikjal, sõltuvalt pinnase omadustest ja hoone konstruktsioonist. Kõrgemad tasemed on sagedamini piirkondades, kus aluspinnas sisaldab rohkem mineraale.
Samas ei saa radooniriski hinnata ainult asukoha põhjal. Ka samas piirkonnas võivad naaberhoonetes radoonitasemed olla väga erinevad. Seetõttu on ainus kindel viis radooni olemasolu tuvastamiseks mõõtmine.
Samas ei saa radooniriski hinnata ainult asukoha põhjal. Ka samas piirkonnas võivad naaberhoonetes radoonitasemed olla väga erinevad. Seetõttu on ainus kindel viis radooni olemasolu tuvastamiseks mõõtmine.
KUIDAS RADOON HOONESSE SATUB
Radoon liigub hoonetesse peamiselt pinnasest läbi vundamendi ja põranda. Tüüpilised kohad, kust radoon sisse pääseb, on:
• vundamendi praod
• põrandaplaadi ühenduskohad
• torude ja kaablite läbiviigud
• lekkivad konstruktsioonid
Lisaks võib radooni liikumist soodustada hoones tekkiv alarõhk, mis tõmbab pinnaseõhku sisse.
• vundamendi praod
• põrandaplaadi ühenduskohad
• torude ja kaablite läbiviigud
• lekkivad konstruktsioonid
Lisaks võib radooni liikumist soodustada hoones tekkiv alarõhk, mis tõmbab pinnaseõhku sisse.
KUIDAS END RADOONI EEST KAITSTA
Kuigi radooni ei ole võimalik täielikult vältida, saab selle mõju oluliselt vähendada. Selleks kasutatakse erinevaid radoonitõkke lahendusi:
• radoonimembraan (suletud lahendus)
• passiivne radoonisüsteem
• aktiivne radoonitõke ventilaatoriga
Õige lahenduse valik sõltub radoonitasemest ja hoone konstruktsioonist.
• radoonimembraan (suletud lahendus)
• passiivne radoonisüsteem
• aktiivne radoonitõke ventilaatoriga
Õige lahenduse valik sõltub radoonitasemest ja hoone konstruktsioonist.
Kas radoon on ohtlik? Jah – eriti siis, kui radoonitase on kõrge ja kokkupuude kestab pikalt. Samas on radoon probleem, mida saab edukalt kontrolli alla saada õigete lahendustega.
Seetõttu on oluline hinnata radoonitaset ning vajadusel rakendada radoonitõkkeid, et tagada hoones ohutu ja tervislik siseõhk.
Seetõttu on oluline hinnata radoonitaset ning vajadusel rakendada radoonitõkkeid, et tagada hoones ohutu ja tervislik siseõhk.